ÜLEVAADE PRAKTIKA KOOLIS

1. Mis koolis oled praktikal, kes on koolipoolne juhendaja, või oled ise tegevõpetaja ja viid tegevused läbi oma klassis?

Mina olen praktikal Tartu Veeriku Koolis. Valisin selle praktikakooli kuna olen ka ise tegevõpetaja, esimest aastat 1. klassi õpetajana, Veeriku koolis. Minu koolipoolne juhendaja on minu mentor Ülle Kepler, samuti esimese klassi õpetaja ning muusikaõpetaja. Praktika möödub enda klassis juhendaja külastuse ajal.

2. Mis klassis praktikat läbi viid?
Praktikat viin läbi 1.d klassis: olen nende klassijuhataja ning mugavam on enda klassis praktikat läbi viia. Õpetan 1.d klassile eesti keelt, matemaatikat, kunstiõpetust, kehalist kasvatust ja loodusõpetust. 

3.Kes oli koolis isikuks (nt haridustehnoloog), kes teid tutvustas õpetajale? Kui oled ise tegevõpetaja, siis kas teie koolis on isik, kes omab ülevaadet, mis IKT võimalused koolis on? Millist infot kooli kohta anti/said/omad? Õppetööks kasutatav IKT? Üldine korraldus, kus saab tehnikat võtta, kui koolil olemas, kes vastutab. Kes koolitab õpetajaid?
Kui sain augustikuus kooli tööle, siis tutvustas mind õpetajatele minu mentor. IKT kohta omab väga head ülevaadet meie infojuht, geograafia õpetaja ning arvutiõpetaja Priit Pensa ning haridustehnoloog Meelis Sulg.

Tartu Veeriku Koolis töötavad igati suured katsetajad ning uuendusi sisse toovad inimesed. Meie kool on võtab osa digipöördest, mille abil on igas algklassis ja teistes klassides SMART-tahvel, arvuti, sealhulgas õpetajate tubades, toimivad suured kaks arvutiklassi, robootikaring. Samuti on koolil olemas üks klassikomplekt tahvelarvuteid ja sülearvuteid, mida saavad õpetajad soovi korral kasutada eelnevalt ennast infojuhi juures kirja pannes. IKT eest vastutavad õpetajad, kes on selle enda alluvusesse saanud. Samuti klassis oleva arvuti kohta. Kui tekib mure, siis pöörduvad õpetajad infojuhi poole.

Veeriku kool on tervist edendav kool, toidud on väga maitsvad, õpetajad räägivad pidevalt tervisest ja tervishoidvatest teemadest. Korraldatakse ümbruskonna matku, loeme samme jne. Palju pööratakse tähelepanu kiusamisvabale keskkonnale. Esimesest klassist peale hakatakse lastele õpetama inglise keelt kolm korda nädalas. Teise klassi lõpus tehakse tasemetööga selgeks, kuidas jagatakse lapsed õppesuundadesse, vastavalt siis süvendatud looduse- ja keskkonnaõpe või inglise keele süvendatud õpe.

Õpetajaid koolitavad väljastpoolt kooli inimesedm, samuti oma maja inimesed. Näiteks haridustehnoloog, sealhulgas digipöörde projektis osalevad inimesed, mida nad on teada saanud ja katsetanud. Õpetajad ja juhtkond räägivad oma mõtetest ja ideedest koosolekutel. Avatud klassiruumi põhimõte, kus kõik käivad üksteist vaatamas.

4. Anna lühiülevaade ja hinnang oma praktika kooli IKT võimalustest? Õpetajate IKT alastest pädevustest, õpilaste IKT alastest oskustest.
Tartu Veeriku Kool on IKT-alaselt väga arenenud ning eestvedaja ning pidev uute asjade proovija. Nagu sai varem öeldud on meil kõikvõimalikke infotehnoloogilisi seadmeid, mida kasutada koolis. Tegin oma 1. klassiga juba ühe tahvelarvuti tunni ning avastasin enda üllatuseks, et nad küll oskavad ilusti hoida tahvelarvutit, aga siiski vajavad nad õpetamist erinevate programmide kasutamisel. Nad oskavad kasutada kõige lihtsamaid asju tahvelarvutis - piltide vaatamine, kirjutamine, tahvelarvuti ilusti panemine, ohutus (tõesti hoidsid neid väga hoolikalt). Hiljem küsisid nad, et kust sa selle programmi võtsid ning anna meile ka, kui midagi mängisime või testi tegime. Õpetajate puhul on näha, et SMART-tahvlit kasutatakse tihedasti, aga tahvelarvuteid algklassides väga kasutada ei taheta, vähemalt tabel on suhteliselt tühi. Ma arvan, et õpetajate IKT-alased on keskmised, mõnel kõrgemad, kuid alati on hea saada uusi teadmisi juurde. 

ISESEISEV TÖÖ II KÜSITLUSVORM

1) Minu küsitlusvorm asub järgmisel leheküljel: http://bit.ly/1LV3OHH
2) Google vorme tasub kasutada õppetöös järgmiselt: tagasiside saamiseks, küsitluste läbiviimiseks, õpilaste enda küsitluste tegemiseks, registreerimiseks, ainetestide tegemiseks.
3) Google vorme saavad teha nii õpetajad kui ka õpilased, oluline on Google konto olemasolu.

ISESEISEV TÖÖ II AUTORIÕIGUS

1) Intellektuaalomand on õigused inimese loometöö tulemustele, so õigusharu, mis kaitseb inimmõistuse poolt loodut. Mõiste jaguneb kolmeks: tööstusomandiks, autoriõiguseks ja autoriõiguse naaberõigusteks, mis on autoriõigusega kaasnevad õigused. Intellektuaalomandi kaitsega tegeleb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO).

2) Minule kuulub minu tehtud lõputöö, enda tehtud esseed. Autoriõigusega kaitstud tööd ei pea märgistama, kuid vajalik on teos oma nimega signeerida. Keelatud ei ole (c) märgi kasutamine, kuid sellel pole õiguslikke aluseid.

3) Avatud sisulitsents on luba, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid. Enamasti kuulub siia õigus teost kohandada, kopeerida ja levitada. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka lisapiiranguid, näiteks ärilise kasutuse piirang. Kõige tuntumaks avatud sisulitsentsiks on Creative Commons (CC). CC ja teiste teoste vaba kasutamist propageerivate liikumiste üheks tõukeks on olnud see, et traditsioonilist autoriõigust on digitaalses maailmas peetud iganenuks, piiravaks ja kohati isegi kultuuri arengut takistavaks. CC kasutatakse just digitaalses maailmas – Internetis. CC litsentse võib kasutada kõigi autoriõigusega kaitstavate teoste litsentseerimiseks alates fotodest ja kirjatöödest kuni audiovisuaalsete teosteni. Antud loetelust jääb välja vaid tarkvara, mida küll samuti kaitstakse autoriõigusega, kuid mille vabaks kasutamiseks on teised võimalused. Kuivõrd CC on pidevalt arenev, siis on ka litsentside versioone mitmeid. Kõige värskemad litsentside versioonid on tähistatud numbriga 3.0. 2010 novembris said valmis CC litsentside eestindatud 3.0 versioonid. CC litsentsi alusel avaldatud materjali tunneb ära vastavate CC ikoonide järgi, mis tähistavad erinevaid litsentsitingimusi. Erinevad litsentsid on CC kodulehel kirjas www.creativecommons.org. Seal tuleb vastata teatud küsimustele autoril, mille jaoks ei pea isegi kõiki tingimusi läbi lugema ja litsents ongi valmis. Kasutata tuleb ka CC märki, et oleks teada, kes on autor.

4) Kellegi teise inimese loodu väärtustamine on oluline, sest tema ideets võib kasvada välja midagi uut ning teine inimene ei saa ära võtta niisama autori mõtet. Näiteks ütled mingi mõtte edasi, kus järgmine inimene saab viidata eelmisele autorile ja toetuda tema ideedele. Samal ajal edasi uurides ja uusi ideid juurde pannes. Põhiliselt on autoriõiguse selgitamine õppetöös oluline just sellepärast, et kasvatada inimestes ausust ja lugupidamist teiste vastu, sealhulgas ka väärtustamist.

5) Creative Commonsi puhul litsentside kasutamisel on see, et CC litsentsi kasutamisel säilitab autor oma autoriõiguse, lubades samas teistel isikutel kasutada teost teatud tingimustel, mida võib nimetada "mõned õigused kaitstud" lähenemisviisiks autoriõigusele, teisalt on olemas ka kõik õigused antud ehk täiesti vaba kasutamine. Mõlema puhul on olemas alaliigid ning teatud tähised, mida tuleb kasutada autorite teoste kasutamisel.

Sealjuures võib ka kasutada avalikke teoseid (autoriõigused lõppenud), kui enda jaoks lugemiseks või muuks otstarbeks ega laiene juriidilisele isikule. Avalikest teostest võib teha ka tuletatud teoseid, mis on samuti autoriõigustega seotud, isegi siis kui algsed teosed olid avalikud.

6) Kui I kooliastmes teha joonistus, luuletus või jutt, siis on oluline sinna peale märkida oma nimi. Võib küsida õpilaste käest, miks on oluline nimi oma tööle peale panna. Siis saab tekitada arutelu autoriõiguste teemal. Näiteks teha läbi situatsioonimängu, kus osalevad kaks õpilast – üks õpilane on joonistuse tegelik autor ning teine õpilane on joonistuse saanud enda kätte ning reklaamib seda, kui enda oma. Seejärel uurida tegelikult autorilt, mis tunne on, kui keegi teine sinu tehtud joonistuse ütleb enda oma olevat? Hea on ka rõhutada väärtusi, eelkõige ausust ja usaldust.

Kasutatud kirjandus:

Autor. (s.a.). Külastatud aadressil: http://www.autor.ee/

Jents, L. (2011). Creative Commons – legaalsed tasuta materjalid Internetis. Külastatud aadressil: https://www.okia.ee/blog/2011/02/creative-commons-legaalsed-tasuta-materjalid-internetis/

Teder, E. (2010). Mis on autoriõigus? Külastatud aadressil: http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/index.html

Põldoja, H. (2012). Avatud sisulitsentsid. Külastatud aadressil: http://lemill.net/content/webpages/avatud-sisulitsentsid

ÕPILEPING

 ISESEISEV TÖÖ I (Õpileping)

1) OOTUSED JA SOOVID AINELE: Mina ootan sellelt kursuselt just eriti loovaid ideid ja võimalusi, kuidas paremaks muuta klassitunni tööd. Kuna haridustehnoloogia annab põnevaid kogemusi nii mulle kui ka minu õpilastele, siis saavad ka nemad vahelduseks midagi teistsugust katsetada. Samuti ootan uusi ja põnevaid kogemusi eelpraktika kaudu. Õppejõult ootan kannatlikku meelt ja toetust kuna olen alles suhteliselt uus õpetaja, siis ei pruugi ma kõigega toime tulla ja võin sealhulgas olla pigem raamatus kinni kui loovamalt teha tunde. Endale soovin rõõmu, pealehakkamist ja julgust katsetada uusi ideid ning vastu võtta positiivselt ka kõik ebaõnnestumised.

2) KOGEMUS ARVUTI JA TEHNOLOOGIAGA: Olen kokku puutunud arvuti ja tehnoloogiaga väikesest peale. Olen kiire kohaneja tehnoloogiamaailmas. Muidugi kohe programmeerida ei oska, aga tähtsamad asjad teen lihtsa liigutusega ära. Õpin tihti tehnoloogiga ise ringi käima ja avastan selle kaudu ka ise uusi võimalusi. Oskan kasutada Microsoft Office't, smarttahvlit, dokumendikaamerat. Kuna olulisel kohal on inglise keel, siis selle abiga leian ka põnevaid mänge tunnitegevusse. Programmidest olen kuulnud ja kokku puutunud enne loenguid Kahhooti, QR-kood. Meie koolis on kaks klassitäit tahvelarvuteid, sülearvuteid ja igas algklassi ruumis on SMART tahvel. Tunnen ennast tehnoloogia ja arvutidega enesekindlalt.

3) EESMÄRGID: Minu õppimise eesmärgid on saada ideid ja tarkusi tehnoloogia abiga muuta õpilaste tundi põnevamaks ja kaasahaaravamaks. Teiseks oskust leida vajalikke materjale erinevatest otsinguportaalidest/brauseritest. Kolmandaks on oskus paremini tahvelarvuteid kasutada õppimises kuna väga pole nendega kokku puutunud ja endal ka ei ole. Neljandaks eesmärgiks on oluline minu jaoks praktikast saadud ideed ja kogemused, kui käin vaatlemas või ise annan tundi.

4) EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE: Püüan võimalikult palju infot, mis loengutest olen saanud ära kasutada oma enda tunnitöös. Näiteks põnevad liitreaalsused või QR-koodi mäng. Tahvelarvutite puhul saan koolimajas neid õnneks kasutada ning ka ise paremini tehnoloogiat tundma õppida. Tahvelarvutite jaoks pean panema kirja aja arvutiõpetaja juures kuna tahan kasutada ning siis saan võtta enne tundi läbimängimiseks enda kätte. Järgmisel päeval saame kenasti koos õpilastega tundi teha tahvelarvutites. Kindlasti otsingportaalidest/brauseritest ise katsetamine ja otsimine, aga loengus käigus saadud info aitab veelgi rohkem. Praktika käigus on väga hea vaadelda samal ajal kui õpetad, kes jõuab kiiremini, kes aeglasemalt. Samuti näen ära, kes vajab abi mingi tegevusega. Sealjuures on ka pidev enda analüüsimine, mida peaks järgmine kord teistmoodi tegema, et õpilased saaksid kõigega lihtsa vaevaga hakkama.

5) RESSURSID/VAHENDID: Kasutan tahvelaruteid, SMART-tahvlit, projektorit, dokumendikaamerat. Teiste kolleegide kogemusi, ideid ja veel neid ideid, mida olen vaatluse käigus näinud ja märganud ning, mis tunduvad toredad. Otsinguportaalid/brauserite jaoks kasutan Interneti kuumaastikku ja püüan selle kaudu leida omakorda põnevaid kohti. Nagu eelnevalt sai öeldud tahvelarvutid tulevad arvutiõpetaja juurest. SMART tahvel, dokumendikaamera on olemas klassis tavalise tahvli eest, mida saan igapäevaselt oma töös kasutada.

6) HINDAMINE: Oma saavutusi saab väga lihtsalt hinnata. Tahvelarvutite puhul, kui õpetaja tunneb, et tund läks hästi korda ja väga vähe tuli viperusi, siis on päris hea ning võib järgmine kordki kasutada. Tunni jooksul võib ka läbi käia pisidetaile, mida õpetaja ei ole oma planeerimisel arvestanud ning siis võib küll järgmiseks korraks, midagi kõrva taha panna. Praktika puhul tõestab see, kas lapsel on igav või ta läheb innuga õpetaja tööga kaasa, siis on näha tõestust, mis toimub. Otsinguportaalide/brauserite puhul on eemärgi saavutamist näha siis kui õpetaja teab, kuhu minna ning ta tutvustab seda ka oma kolleegidele või räägib sellest (näitab) õhinal.